Angelika Randjärv

Biofeedback teraapiani jõudmine on minu jaoks olnud mitmete ringiga käimistega teekond läbi isiklike ja erialaste kogemuste. Nüüdseks olen jõudnud selleni, mille osas varasemalt südames teadsin, et see on minu jaoks olemas. 

Noorukieast alates olen tundnud sügavamat huvi inimese olemuse, psüühika ning sellega kaasneva salapära vastu. Asusin õppima erialasid, mis on otseselt või kaudselt seotud inimeste heaolu ja elukvaliteediga. 2005. aastal omandasin Tallinna Ülikoolis eripedagoogika (BA), 2012. aastal Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis sotsiaaltöökorralduse ning 2019. aastal Rahvatervise Akadeemias toitumisnõustaja eriala. 

Tööalaselt olen ma kokku puutunud nii erinevas vanuses laste kui täiskasvanutega, töötades eripedagoogina haridusasutustes, lastekaitsespetsialistina omavalitsuses ning toitumisnõustaja-koolitusjuhina erasektoris. Valitud erialade ning nende praktiseerimise käigus kogetu mõjul hakkasin veelgi sügavamalt tundma huvi inimpsüühika vastu. Olen liikunud iga järgmise eriala juurde uudishimust, soovides kogeda elu erinevaid tahke ning püüdes üha rohkem mõista inimeseks olemist. Ka iseendaks olemist.

Oli periood, mil ma puutusin igapäevases töökeskkonnas kokku inimeste raskemate muredega. Selle käigus hakkasin märkama, kuidas minu enda sisemaailmas keegi või miski justkui keeras kogu aeg värve maha, tasahaaval, kuid järjekindlalt. Lasin sellel mingi aeg kesta, kuni lõpuks oli see sisemine pilt üsna trööstitu. Olin noore spetsialistina läbipõlenud, tundes sagedasti jõuetust ja lootusetust. Enda aitamiseks alustasin füüsilise aktiivsuse ja keha lõdvestamisega, kuid samal ajal oli mul suur huvi erinevate vaimsete praktikate vastu. Olen sellel teekonnal omajagu uudistanud. Alustasin kriya hatha jooga praktiseerimisega ning läbisin Ingvar Villido juhendamisel Teadliku Muutuse Kunsti I-IV kursused. 

Kuidas ma elu teisiti tajuma õppisin

37-aastasena jõudsin isikliks elus punkti, kus ma justkui ärkasin suure ehmatusega keset valusaid järjestikke kaotuseid. Minu instinktiivsed peamised küsimused sel perioodil olid: ”Mis siin toimub? Mis asi see on?” Nende küsimuste varjus oli esialgu omajagu leppimatust, kuid sellele järgnes teadmine, et millestki sai mul lõplikult kõrini. Mingitest kindlatest tundmustest, vaatepunktidest ning enesetundest. Taoline peeglisse vaatamine oli päris valus koht, kuid alles siis olin ma selleks valmis. 

Mul oli mitmeid suurepäraseid kaasteelisi sel hetkel ning tõeline muutus minu sisemaailmas hakkas toimuma siis, kui ma sügavuti päriselt mõistsin, et kõik sõltub minu enda kogemuste tõlgendamisest. Üheks nendest kaasteelistest oli Biofeedback teraapia terapeut Ülle Toomeoja. Läbides teraapiat süsteemselt ning tehes samal ajal ka muid positiivseid muudatusi oma elus, hakkasin varasemaga võrreldes inimeseks olemist ja kogu elu hoopis teisiti tajuma. Kui kõne alla tuli võimalus õppida selle teraapiastiili terapeudiks, oli minus selleks hetkeks küpsenud vajalik valmisolek.

Mida ma täna naudin

Viimased aastad olen elanud endale omases keskkonnas, põldude ja metsatukkade vahel majas, mille algupärase versiooni ehitusaasta on 1896. Elu taolises keskkonnas on andnud võimaluse nautida senisest rohkem loodust ning märgata lähemalt selle erinevaid märke ja rütme … võrratuid taimi ja tabamatuid loomi. Nende pidevat muutumist ja reageerimist ümbritsevale. Samaväärset põnevust pakub mulle nende momentide pildile jäädvustamine. Lisaks eelnevale annab koduses keskkonnas elule vaheldusrikkust vahva teismelise poja emaks olemine, isepäised kassid ning aiandusega kaasnevad võimalused ja võlud. Samas – kui vahel saab kodus ja koduhoovis päris üksinda olla, siis see on minu jaoks eriline ”maiuspala”.

Igapäevaselt on minu sagedaseks kaaslaseks muusika. Kuulan tõesti mantratest kuni rokkmuusikani. Meediast olen teinud viimastel aastatel valiku Edmund Burki Selts´i, mõningate reisisaadete ja Inglise krimisarjade kasuks. Suurema osa vabast ajast pühendan meeleldi lugemisele ning liikumisele.

Terapeudina inimese nii sise- kui välismaailmas toimuvate samm-sammuliste muutuste kogemine kaasteelisena, olles selle protsessi tunnistajaks, on minu jaoks elu rikastav ja inspireeriv privileeg.

Elust läbi kõndides ole enda vastu õrn ja leebe, teades, et Sa annad igal antud hetkel endast parima. Midagi ei ole hea või halb, see lihtsalt oli või on. Lase see vabaks, et kogeda enamat.